1 post / 0 new
rein
Miks ei ole mõistlik lemmikloomade pidamist reguleerida nn. "positiivse" listi alusel

ELS (Eesti Loomakaitse selts) propageeris VTA (Veterinaar- ja Toiduamet) ümarlaual lemmikloomade pidamise reguleerimist nn positiivse nimekirja alusel.

Üritan pisut selgitada, miks see on halb mõte. Järgnev on kirjutatud vaid magevee kalade akvaariumis pidamise vaatenurgast, ma pole pädev kirjutama näiteks  merekalade või reptiilide teemal (mis ei tähenda, et ma neist midagi ei teaks). Mis on siis halvasti sellisel lähenemisel, kus inimestel on lemmikloomadena liubatud pidada vaid etteantud nimekirjas olevatest liikidest kalu?

  1. See devalveerib meie õigussüsteemi.
    1. Alusetult ranged piirangud kujundavad inimestes negatiivset suhtumist riigi ja piirangute kehtestajate vastu.
    2. Kuna selliste piirangute täitmist pole võimalik efektiivselt kontrollida, siis see kokkuvõttes vähendab inimeste seaduskuulekust. Kui on mingi piirang, millele on raske mõistlikku põhjendust leida ning samas selle järgimist ei suudeta kontrollida, siis seda lihtsalt ignoreeritakse. Võib juhtuda, et seejärel ignoreeritakse ka mõistlikke piiranguid.
  2.  Raskused erandite haldamisel. Nii ranged piirangud tekitavad vajaduse efektiivseks erandite haldamiseks. Tõenäoliselt oleks vaja tekitada eraldi register, palgata täiendavad inimesed, kes selle haldamisega tegelevad.
  3.  Probleemid täitmise kontrollimisel. Kes ja millistel alustel hakkaks selle täitmist kontrollima? Ainus sobiv kontrolliorgan paistab olevat politsei, kuid hetkel napib politseil võimekust isegi oma põhiülesannete täitmiseks. Lisaks sellele on ebaselge, mismoodi politsei saaks seda üldse teostada - politseil pole õigust lihtsalt oma suva järgi inimeste eluruumidesse siseneda ning seal läbiotsimisi korraldada. Kindlasti ei saa aluseks olla lihtsalt naabri kaebus vms. Läbiotsimine on väga tõsine privaatsusriive ning seda ei saa lubada teostada kergekäeliselt.
  4.  Kust tuleb rahastus? Riik pole mingi müstiline organ, mis saab eikuskilt raha. See rahastus saab tulla vaid riigi eelarvest, mis omakorda pannakse kokku meie endi makstud maksudest. Sellest rahast makstakse palka haridus- ja meditsiinitöötajatele, soetatakse meditsiiniasutustele varustust, ehitatakse teid jpms. Et ajal mil meditsiiniasutused korjavad annetustega raha seadete ostmiseks, oleme nii rikkad, et maksta kinni mingi valdkonna selget ülereguleerimist? Muide, juhin tähelepanu, et lähimad eelarveread, mida kärpida raha leidmiseks, võivad olla näiteks toetused loomade varjupaikadele...
  5. Sellised liigselt ranged reeglid loovad aluse põrandaluse äri jaoks. Lemmikloomade äri hakatakse rohkem ajama illegaalselt, mis kindlasti ei aita kuidagi kaasa loomade heaolule, küll aga tõmbab selline illegaalne äri ligi kuritegevust. Lisaks soodustab ka korruptsiooni, tekib pinnas ametnike ja põrandaaluste kaupmeeste kokkuleppeks (näiteks makstakse ametnikule igakuist meelehead, et see annaks ennetavalt teada saabuvast kontrollreidist).
  6. Kes ja mille alusel otsustab, et just nimekirjas olevad liigid on need õiged, mitte mingid teised, mis pole sugugi raskemad pidamise seisukohast? Juba see väljapakutud nimekiri tekitas küsitavusi. Nii on näiteks väljapakutud eluspoegijaid tõesti suhteliselt lihtne pidada, kuid samas on nad ka kõige usinamad paljunema, nii et üleasustusest tingitud katastroof on sagedane just algaja akvaristi eluspoegijatega akvaariumis.
  7. Selline piiratud nimekiri võib viia mõned liigid väljasuremiseni. On nimelt kalaliike, keda looduses leidub veel väga napilt, kuid kes akvaristikas on levinud. Eestis müüdavatest kaladest tuleb ntx kohe ette Tanichthys albonubes.
  8. Mis saab kõigist neist kaladest, kes on juba akvaariumites, aga pole selles nimekirjas - kas nad on määratud hukule? Kui ei, siis mismoodi tehakse kindlaks, millised kalad olid omanikul enne piirangute jõustumist ja millised hiljem? Mis saab keelatud kaladest? Muide, Eestis on palju ilusaid ahvenatega akvaariume - kõik need kuuluksid hävitamisele... 

 Kõigele sellele lisandub muidugi emotsionaalne pool. Kujutage ette, et ühel päeval teatatakse, et Eestis on lubatud müüa vaid 8 erinevat sorti leiba. Et miks? No aga muidu äkki keegi kasutab mingit retsepti, mis sisaldab mingeid keelatud toiduaineid või veelgi hullem, mis pole meie tervisele hea. Suuremat hulka retsepte  on tülikas kontrollida, inimestel ei jätku teadmisi ja oskusi nende õigesti tegemiseks. Et miks just 8? Sest meie otsustame nii, meie teame et nii on õige. Aga miks just loetletud leivasordid? No sellepärast et meie otsustasime nii, uurisime asja igakülgselt ja teame, et just need leivasordid on kõigile head.Tundub absurdne? Jah, ongi - üsna sama absurdne nagu see pakutud lubatud kalaliikide nimekiri.  Nea Akvaristikas on tegemist ca 5300 mageveekala liigiga, ELS pakkus et meie võiks piirduda 8-ga... On tõsi, et ka akvaristika tarbeks püütakse mõningaid kalaliike kogustes, mis ohustavad kogu populatsiooni. Aga see ei tähenda, et seepärast oleks mõistlik keelata suurema osa  akvaariumikaladega kauplemine, kui piirata siis ikka just ohustatud liikide püüki loodusest. Pigem tasuks aga soodustada kalade paljundamist koha peal, nii oleks müüdavad kalad paremini kohanenud siinse veega ning oleks ka vähem transpordistressi.  Pisut täiendavat lugemist antud teemal: https://www.mdpi.com/2410-3888/4/4/49/htm Tõelised looduskaitsjad hoopis innustavad akvariste pidama ja paljundama akvaariumites ohustatud liike, mitte ei ürita nende tegevust käskude ja keeldudega piirata.


Aga mis teha, kui akvaariumikalade heaolu ka päriselt korda läheb? Siis tasub alustada mitte uute keeldude-käskude väljamõtlemisega, vaid uurida, mis on tegelikult akvaristikas probleemiks. Väidetavalt statistika põhjal 60% uude akvaariumisse ostetud kaladest hukkub 30 päeva jooksul peale ostmist ja kaks kolmandikku uutest akvaristidest loobub hobist esimese aasta jooksul. Küsimus pole siin kalaliikides, vaid selles et inimesed ei tea või hooli sellest, mis on akvaariumi sissetöötamine ja milliseid tingimusi kalad eluks vajavad. Mingite algteadmiste jagamine koolides ja miks mitte lausa lasteaedades võiks olukorda märgatavalt parandada (aitäh Kati Härmitsale selle idee eest). Kui ELS võtaks vaevaks sellega tegeleda, leiduks akvaristide hulgas ilmselt piisavalt toetajaid.