Enamus taimi vajavad akvaariumis toimetulemiseks pinnast. Kuid on ka selliseid, mis saavad hakkama ilma pinnaseta, nii et neid saab kasutada isegi karantiiniakvaariumis, kus reeglina hoitakse põhi puhtana. Järgnevalt siis väike ülevaade mõnedest taimedest, kes saavad kenasti ilma põhjapinnaseta hakkama.
Räni-kardhein (Ceratophyllum demersum) - sel taimel pole juuri, küll on tal kinnitumiseks juuresarnased moodustised. See on vähenõudlik taim, saab hakkama ka suhteliselt napi valgusega. Ta võib vabalt akvaariumis ujuda ning teda on sealt soovi korral lihtne eemaldada. Sobib hästi karantiiniakvaariumi ja maimuakvaariumi. See taim pole teabmis pilgupüüdja, aga temast on olemas pisut dekoratiivsem variatsioon Ceratophyllum demersum "Foxtail".
Söödav sarvjalg (Ceratopteris thalictroides) - üsna dekoratiivne taim ning võib moodustada uhkeid ujuvaid puhmaid, mille sees maimud end hästi tunnevad.
Gupi-näkirohi (Najas guadalupensis) - see pole kuigi atraktiivne taim, aga samas on vähenõudlik ning sobib hästi marja heitmiseks tetradele, daaniotele, vikerkaladeele, pakkudes marjale kaitset näljaste suude eest ning hiljem maimudele varjupaika. Sobib kenasti ka krevetiakvaariumi.
Veepinnal ujuvad taimed vähendavad vette jõudvat valgushulka, see võib olla oluline, kui lampi ei saa reguleerida ning liiga tugev valgus tekitab kaladele stressi ja/või kutsub esile vetikapuhanguid. Pinnataimed pakuvad kaladeele varjulisi kohti, lisaks on neil atmosfääriõhu eelis - kui vees kasvavad taimed peavad leppima akvaariumivees sisalduva süsihappegaasiga, siis veepinnal ujuvad taimed saavad ka õhust CO2, mis on kasvuks vajalik. Levinud veepinnal ujuvad taimed, mida akvaariumites kasutatakse:
Väike lemmel (Lemna minor) - ehkki seda taime vahel soovitatakse ning ta võib isegi veepinnal huvitav välja paista, ma seda taime siiski ei soovita. Miks? Ta paljuneb üsnagi kiiresti ning taimed ise on pisikesed - kui sellest taimest tüdineda, siis lahtisaamine võib kujuneda üsna tülikaks, ikka kipub mõni pisike taim kahe silma vahele jääma ning peagi on seda jälle hulgim. Lahtisaamiseks soovitan kasutada kahva, et veest kõik taimed kätte saada. Seda taime leidub ka Eesti siseveekogudes.
Ujuv salvinia (Salvinia natans) - see on sobiva suurusega taim nii suurde kui väikesesse akvaariumi ning salviniat on päris lihtne soovi korral eemaldada./piirata. Mitmed kalad (ntx kuldkalad) pruugivad salviniat salatina.
Vesisalat (Pistia stratiotes) - eelmainitutest märksa suuremaks kasvav taim, soodsates oludes võib saavutada päris suured mõõtmed (ca 25 cm) ning juured võivad ulatuda sügavale vette. Vesisalatil on spetsiifiline lõhn, mis ei tarvitse igaühele meeldida.
Amasoonase konnatäht (Limnobium laeviatum) - pinnal ujuvad lehed kasvavad 5-15 cm suuruseks ning juured pakuvad kaladele varju, kasutatakse tihti avatud akvaariumites.
Huvitavaks lahenduseks akvaariumi juures võib olla taimede kasutamine, mis kasvavad väljaspool akvaariumi ning vaid juured ulatuvad akvaariumi vette, omastades sealt toitaineid. Üheks taimeks, mis sobib hästi selliseks otstarbeks, on kuld-nõelköis (Epipremnum aureum).
Omaette väljakutse on leida sobivaid taimi akvaariumi, kus elavad kalad kipuvad kõike lammutama ning taimed kas süüakse ära või siis lihtsalt tükeldatakse. Tihti minnakse sel juhul lihtsama vastupanu teed ja soetatakse plastiktaimed, ehkki leidub ka sellistesse oludesse sobivaid elustaimi. Tugevamad taimed, mis sellistes tingimustes harilikult vastu peavad ning ei vaja pinnast, vaid kinnitatakse puujuurika või kivi külge, on mikrosoorum (Microsorum aka Java fern) ning toonevõhk (Anubias), mõlemast on mitmeid erinevaid liike. Erinevalt enamusest eelkirjeldatud taimedest on need kaks suhteliselt aeglase kasvuga. Kinnitamiseks on kõige lihtsam kasutada tamiili, see ei veni ning on läbipaistev, mistõttu ei riiva silma. Müügil on ka biolagunevat tamiili, mis ise ajapikku ära kaob (ntx Betta pakub). On ka spetsiaalsed liimid taimede ja sambla kinnitamiseks, näiteks Seachem Flourish Glue, Moosy fix glue.