Mida toob kaasa akvaariumi soetamine
Kui kõik läheb viltu
Akvaariumi jaoks koha leidmine
Sobiva akvaariumi valimine
Akvaariumi stiili valimine
Mida toob kaasa akvaariumi soetamine
Inimeste huvi akvaristika vastu võib tekkida erinevatel põhjustel - kes nägi kusagil uhket akvaariumi ja soovib sellist endalegi koju, kes soovib lapsele lemmikloomaks akvaariumikalu jne. Halvem variant, kui disaineril on tulnud mõte kasutada akvaariumi sisekujundusliku elemendina, või kui näiteks keegi vastutustundetu külaline on toonud kingituseks kuldkala mullakvaariumis. Nii ehk naa, tekib ilmselt küsimus, mida siis toob endaga kaasa akvaariumi soetamine? Milliseid lisakohustusi see toob kaasa värskele akvaariumi omanikule? Akvaariumikalad on samamoodi lemmikloomad nagu koerad ja kassid, neil on samuti omad vajadused. Nad ei vaja mitu korda päevas jalutama viimist ning ei oska oma vajadusi haukumise, näugumise ja kraapimisega väljendada, kuid see ei tähenda et neil vajadusi poleks. Kalade heaolu jaoks on vajalik, et akvaariumis tekiks nende jaoks tavapärane elukeskkond - veeparameetrid peavad olema sobivad, mõne kala jaoks on oluline et oleks peidupaiku koobaste jms. näol, teised vajavad akvaariumis juurikat mida raspeldada, kolmandad vajavad põhjapinnaseks pehmet liiva et nad saaksid seal tuhnida jne. Kui keskkond ei vasta kalade ootustele, siis kalad on stressis ning nende organism nõrgeneb ning nad võivad haigestuda. Akvaariumi võib võtta kui oma väikest kuningriiki mille kuningaks on akvarist - kas see kuningriik on oma asukatele paradiisiks või piinakambriks, on kuninga teha.
Nagu teisedki koduloomad, vajavad ka akvaariumikalad regulaarset söötmist. Selleks võib küll soetada automaatsöötja, kuid söötmise aeg on väga sobiv selleks et näha kas kaladega on kõik korras, kas keegi neist pole haigestunud, viga saanud vms. Sestap soovitaks automaatsöötjat kasutada vaid pikema kodust äraoleku ajal. Tasub teada, et normaalselt toidetud kalad saavad vabalt ilma toitmiseta hakkama nädala jooksul - nii et kui muret teeb lühemaajaline kodust eemalolek, siis see pole probleemiks. Pikema äraoleku ajaks tuleb siiski soetada automaatsöötja või leppida kokku sugulaste-naabritega - tõsi, elu on näidanud et vahel on üsna raske teha akvaristikast kaugetele inimestele selgeks, millise katastroofi võib kaasa tuua liigne söötmine.
Akvaariumi hooldus tähendab enamasti ka regulaarset osalist veevahetust akvaariumis, sellega viiakse akvaariumist välja sinna kogunevad jääkained (sissetöötanud akvaariumis on selleks üldjuhul nitraadid). Suurematel akvaariumitel kasutatakse vahel ka automaatset veevahetust, siis pole akvaariumi omanikul enam vajadust sellega tegeleda.
Ja lõpuks, kui ka kalade toitmine ja veevahetus on automatiseeritud, tuleb ikkagi kord nädalas ise tegeleda akvaariumiklaaside jms. puhtaks nühkimise ning juhul kui tegu taimeakvaariumiga, siis ka taimede kärpimisega. Aeg-ajalt vajab ka filter puhastamist. Nii et kui keegi lubab teha täiesti hooldusvaba akvaariumi, siis seda ei saa tõsiselt võtta - võib küll teha akvaariumi mis vajab väga vähest hooldust, kuid päris hooldusvaba pole ükski akvaarium. Kuid milline on hobi, mille peale ei kulu üldse aega?
Kui kõik läheb viltu
Lapsevanemad soovivad ilmselt ka selles osas mingit aimu, mis saab siis kui lapsel kaob huvi akvaariumi vastu. Sama mure võib loomulikult tekkida ka neil kes lihtsalt akvaristikas oma esimesi samme kaaluvad ja kahtlevad kas nad pikemalt viitsiks sellega tegeleda.
Üldiselt akvaariumi ja sinna juurde käiva tehnika saab maha müüa - Facebook, osta.ee , kuulutustelehed jms. sobivad selleks. Nagu ikka kasutatud asjade korral, ei tasu unistada alghinna tagasisaamisest. Taimede ja kaladega on ehk keerulisemgi kui tehnika ja akvaariumi endaga, kuid sõltuvalt sellest mis taimede/kaladega on täpsemalt tegu ja mis seisukorras nad on, võib nendegi eest midagi saada. Ilmselt tasub neid pakkuda eeskätt Facebook gruppides, heal juhul võib saada ka mõne poega kaubale - kuid ei tasu unistadagi letihinnast! Samas kui mitte iga senti taga ajada, siis tasuta või sümboolse summa eest reeglina leiab oma lemmikutele uue kodu. Kõige keerulisem on ehk eluspoegijatega, nende sigimisvõimet arvestades võib küll juhtuda et sellele parvele uue kodu leidmine muutub ka tasuta jagamise korral lootusetuks ülesandeks.
Nii et loobumise korral mõningane rahaline kaotus on kindel - aga ega see polegi antiigi või postmarkide kogumine, mille väärtus aja jooksul vaid kasvab...
Akvaariumi jaoks koha leidmine
Üks esimesi asju akvaariumi planeerimisel on sellele sobiva koha leidmine. See on üsna oluline, sest akvaariumi hilisem liigutamine on problemaatiline. Mida siis silmas pidada akvaariumile koha leidmisel?
Asukoht võiks olla loomulikult selline, et akvaariumis toimuvat oleks mugav jälgida. See on üsna subjektiivne, eks igaüks peab ise sellele mõtlema. Enamasti aga valitakse koht ja kõrgus selline et oleks mugav tugitoolis või diivanil istudes nautida vaadet oma loodusteleviisorile.
Koht peab olema sobiv seadmete ühendamiseks. Enamasti pannakse akvaarium aluskapile, see tähendab et filtri ja muu vajaliku saab akvaariumi alla kappi ära peita. Akvaariumikapi taga peaks aga olema piisavalt ruumi kaablite ja voolikutega asjatamiseks, nii 7,5 cm peaks olema piisav. Kui filtri voolikute ühendamiseks on akvaariumi põhjas väljaviigud, siis on kapi taga pisut vähem toimetamist, kuid elektrijuhtmete jaoks tuleb ikkagi ruumi jätta. Akvaariumi ees ja kohal on vajalik tublisti vaba ruumi, et oleks mugav veevahetust, akvaariumi puhastust, taimede kärpimist jms. teostada. Asukoht võiks olla pistikupesa läheduses (elektrijuhtmetel peaks olema enne pistikut silmus, et vesi ei voolaks juhtmeid mööda pistikupessa). Veekraani ja kanalisatsiooni lähedus on olulised juhul kui on tahtmist teha automaatset veevahetust, kuid lihtsustab ka muidu veevahetust - voolikute vedamise või pangedega liikumise distants on sedajagu lühem.
Akvaarium peaks olema kalade seisukohast sobivalt paigutatud - helid, vibratsioon, liikumine, kuumus omavad mõju akvaariumis olevate kalade tervisele. On selge et kõlarite, pesumasina, televiisori jms. vibratsiooni ja valgusefekte tekitavate kodumasinate lähedus tekitab kaladele stressi ning pikemas perspektiivis kalade tervis võib halveneda. Ukse lähedus pole hea, nagu ka selline koridor kus pidevalt edasi-tagasi sagitakse akvaariumi läheduses. Radiaatori ja ahju lähedus ei sobi. Ootamatu järsk valgustuse muutus (heledast kottpimedani ja vastupidi) ruumis mõjub kaladele halvasti. Ja lõpuks tuleks vältida suvisel ajal akvaariumi otsese päikesevalguse kätte jäämist, see soodustab vetikate vohamist ning ka akvaariumi ülekuumenemist ajal mil see niigi kipub probleemiks olema.
Kui tegemist on suurema akvaariumiga, siis tuleb arvestada ka akvaariumi raskusega. Kui on vana paneelmaja või puumaja, siis seda enam tasub enne suure akvaariumi soetamist veenduda et selle kaal ei ületa vahelae kandevõimet. Esimesel korrusel on must stsenaarium vaid põranda läbivajumine või keldrisse kukkumine, kuid ülemiselt korruselt läbi põranda naabri korterisse kukkumine pole just meeldiv perspektiiv. Kui aluskapina on plaan kasutada mitte selleks ettenähtud kappi, vaid mingit muud, siis tasub ka selle kapi vastupidavust kontrollida. Puitpõranda korral sätiks aluskapi võimaluse korral nii, et kapp toetuks alustaladele. Aluskapp tuleb ajada loodi. Vee raskus surub ka akvaariumi põhjale, mis peab olema õigesti ja ühtlaselt toetatud, et surve ei koonduks mingisse üksikusse punkti. Raamakvaariumi korral hoolitseb raam surve ühtlase jaotuse eest, kui akvaarium on aga raamita klaaskast siis tuleks akvaariumi alla asetada spetsiaalne alusmatt.
Sobiva akvaariumi valimine
Praegu on saada igasuguse kuju ja suurusega akvaariume, ning kui sellest ei piisa siis on võimalik tellida täpselt meelepäraste mõõtudega akvaarium. Akvaariumi suuruse osas on nii, et kui rahakott lubab siis parim oleks soetada nii suur akvaarium kui valitud paika ära mahub. Mida suurem akvaarium, seda suurem on akvaariumis oleva vee kogus ning seda stabiilsem ja lihtsam majandada on akvaarium ise, plussiks on ka see et akvaariumi suurus ei hakka meile kohe piiranguid seadma kalade ja taimede osas. Kui käsil on lapsele akvaariumi soetamine, siis pakuks et absoluutne miinimum on 60 liitrine akvaarium, soovitav aga siiski 80-100 liitrit. Põhjanaabrite juures oli lausa seadusega keelatud alla 40 liitristesse akvaariumidesse selgroogsete (kalade) asustamine. Pisematesse akvaariumitesse saab panna elama krevetid, koos taimedega annab see päris kena üldpildi - kuid sellised nanoakvaariumid jätaks siiski pigem kogenud akvaristide pärusmaaks, esimene akvaarium võiks siiski olla suurem ja kaladega.
Samas tasub sellelegi mõelda, et mida suurem akvaarium, seda suuremad on ülalpidamiskulud. Akvaariumi valgustamiseks, vee soojendamiseks ning filtreerimiseks kulub elektrit. Veevahetustel lisandub vee kulu. Kui mingi haigus peaks tabama, siis suures akvaariumis ravikuuri teostamiseks kulub rohkem ravimeid. Taimeakvaariumis läheb tarvis ka väetisi, mitmesajaliitrise akvaariumi korral võib see osutuda üllatavalt suureks kuluks. Kalade toit maksab ka midagi. Jne. Eraldi võttes pole ükski kulu teabmis suur, aga kui kõik kokku liita, siis midagi ikka koguneb. Peale selle on suurt akvaariumi raskem transportida, kui peaks kunagi tekkima soov akvaristikast loobuda.
Kui võrrelda valmiskomplekte ja eraldi komplekteeritavaid akvaariume, siis esimeste eeliseks on see, et algaja akvarist saab koos akvaariumiga kõik vajaliku (filter, soojendi, valgustus) ilma et peaks sellega oma pead vaevama. Valmiskomplekti miinuseks on aga see, et filter ja valgusti on tihti jäigalt fikseeritud ning nende vahetamine on üsna tülikas. Lapsele esimeseks akvaariumiks on aga valmiskomplekt mõistlik valik.
Kui akvaariumi klaaskast lasta tellimuse peale teha, siis üks esimesi asju mida tasub läbi mõelda on kasti mõõdud. Kui teha liiga kõrge kast, siis on tülikas põhjas toimetada, samuti kipub taimedeni jõudev valgus napiks jääma. Kasti pikkuse juures tasub aga arvesse võtta võimalike valgustite mõõtusid.
Mida aga tasub kindlasti vältida, on mulli kujuline akvaarium. Selline akvaarium koondab endas ümbritsevast ruumist nii valgust kui helisid ning see on akvaariumi asukate jaoks stressirohke. Mullis on õhuga kokkupuutuv veepind suhteliselt väike, nii et vette jõuab vähe hapnikku. Ja lõpuks on mulli tarbeks sobivat filtrit päris keeruline leida. Kahjuks müüakse kauplustes väikestes mullakvaariumites üksikuid kuldkalu, sellist mulli tuleb aga käsitleda kui transpordipakendit, mitte kui kala jaoks sobivat elupaika.
Akvaariumi stiili valimine
Soovitud akvaariumi stiil võib esitada omapoolseid nõudeid akvaariumi juures kasutatavale tehnikale. Akvaariume võib liigitada päris mitmel moel. Kõige üldisem on ehk akvaariumite liigitamine mereakvaariumiteks ja mageveeakvaariumiteks. Vähemalt lähitulevikus leiab siit veebisaidilt infot ainult mageveeakvaariumite kohta. Mageveeakvaariume saab omakorda jagada troopikaakvaariumiteks ja külmaveeakvaariumiteks. Enam levinud on troopikaakvaariumid. Pole ka imestada, sest troopika kalad pakuvad suuremat värvikirevust ja nende valik on lai. Külmaveeakvaariumi tüüpiliseks asukaks on aga kuldkala. Tihti soovitatakse algajatele kuldkalu, minu meelest on see aga halb valik - kuldkala kui külmaveekala paneb paika akvaariumi edasise suunitluse, kui hiljem on soov osta juurde teisi kalu siis kuldkaladega külmaveeakvaariumi hästi sobivate kalade valik on üsna napp.
Mageveeakvaariume saab liigitada ka elustaimedega ja taimedeta akvaariumiteks. Taimedeta akvaariumis on vähem muret hooldusega, on ka kalu kellega koos on akvaariumis taimi kasvatada keeruline, kui mitte võimatu, sest taimed kas lõhutakse ära või süüakse ära. Samas taimeakvaarium pakub silmailu (vt. näiteks siia), taimed kasutavad akvaariumis tekkivaid jääkaineid ära toitainetena ning selle tulemusena on akvaariumis lämmastikuringe täielikum, akvaariumi sissetöötamine on sujuvam ning vajadus veevahetuste järele on väiksem.
Taimeakvaariumite osas on omakorda mitmeid erinevaid stiile. Üks võimalikke jaotusi on low-tech (lihttehnoloogilised) ja high-tech (kõrgtehnoloogilised) akvaariumid.
Tüüpiline low-tech akvaarium on mullapõhjaga ning tagasihoidliku valgustusega (0,3-0,5 W/l), CO2 lisamist ei kasutata. Sellise akvaariumi plussiks on vähene vajalik hooldus - kuna taimed kasvavad aeglaselt siis kärpida on tarvis harva, toitained saadakse pinnasest (kuid kord nädalas mõõdukas väetiste lisamine pikendab pinnase toimimist), CO2 tekib mullapõhjas ning ka kalade hingamisest, veevahetusi tehakse harva (on akvariste kes teevad veevahetusi kord aastas). Miinusena võiks esile tuua et mitte kõik taimed ei sobi sellisesse akvaariumi, nõudlikumad taimed vajavad rohkem valgust ja ka CO2. Selliseid akvaariume nimetatakse tihti ühe tuntuima edendaja Diana Walstadi järgi Walstadi stiilis akvaariumiteks. Selline akvaarium sobib hästi akvaristile kes on laisk ja hajameelne. 
High-tech akvaariumis, nagu nime järgi arvata võib, kasutatakse CO2 lisamist ja tugevat valgustust (>= 0,8 W/l). lisatakse ka väetisi. Sellises akvaariumis on võimas taimekasv, sellised on paljud kaunima akvaariumi võistlusel osalevad akvaariumid. Ilul on aga oma hind, seda nii otseses mõttes seadmete, elektri ja väetiste peale kuluva raha näol, kui ka akvaristi enda panustatud vaeva osas - selline akvaarium vajab reeglina vähemalt 3 korda nädalas väetamist, taimi tuleb kärpida tihti (vähemalt kord nädalas) ning ka iganädalane veevahetus käib enamasti asja juurde.
Taimeakvaariumitest võiks veel välja tuua tuntud Jaapani fotograafi ja akvaristi Takashi Amano poolt viljeletud stiili, mille puhul rakendatakse Jaapani aianduse printsiipe. Sel moel loodud akvaariume nimetataksegi Amano stiilis akvaariumiteks, kuna selle stiili puhul jäljendatakse loodust, siis tihti nimetatakse ka Nature stiilis akvaariumiteks (eesti keeles oleks ehk kohmakas otsetõlge: looduse stiilis akvaariumid). Amano oli üks akvaristika suurkujusid, lisaks kaunile akvaariumikujundusele võlgneme talle tänu Glossostigma elatinoides ja Riccia fluitans kasutamise populariseerimise eest, nagu ka akvaariumis krevettide vetikatõrjeks kasutusele võtmise eest (seepärast nimetatakse Caridina multidentata-t tihti ka Amano krevetiks).
Taimeakvaariumitest rääkides ei saa kõrvale jätta nn. Hollandi stiilis akvaariume (i.k. Dutch aquarium), see on siis stiil kus akvaarium on nagu tihedalt taimi täis veealune aed, kus taimi grupeeritakse nii et tekiks illusioon veealuse aia sügavusest.
Stiilsed ning kalade jaoks väga sobivad on biotoopakvaariumid - akvaariumid kus kus üritatakse jäljendada kalade loomulikku elukeskkonda. See tähendab, et akvaariumi loomisel valitakse kalad, taimed, sisustus, vee parameetrid jms. mingi kindla paiga järgi. Akvaariumi luuakse mingi jõe, järve, tiigi miniatuurne mudel. Selline keskkond on kalade jaoks stressivaba ning ka kena vaadata, kuid selle loomine nõuab tubli eeltööd ning visadust teostamisel. Levinud biotoopakvaariumid on Aafrika järvede Malawi ning Tanganjika põhjal tehtud, eks põhjused on ka selged - sealt pärit kalu on küllaltki palju saadaval ning nad on hästi kirevad, nii et suhteliselt kerge vaevaga saab efektse akvaariumi. Sellises akvaariumis taimed kipuvad kannatada saama, eripäraks on veel see et vaja läheb tavapärasest tõhusamat filtrit kuna sodi tekib sellises akvaariumis palju. Kui üritada jäljendada mägijõe elukeskkonda, siis on tarvis täiendavaid pumpasid vett ringi liigutama. Mingi piirkonna biotoobi taimeakvaariumi korral on aga vaja rohkem aega ja kannatust, kuna vajalike taimede ja ka kalade hankimine võib tähendada nende spetsiaalset tellimist. Biotoopakvaariumite huvilisi leiab ntx siit: https://www.facebook.com/groups/170009536504587
Ära võiks mainida ka avatud akvaariumi. Avatud akvaarium on tihti ainus võimalus nautimaks veetaimede õite ilu, õitsemiseks enamasti sirutavad veetaimed õied kõrgele veest välja. Paraku on siin omapärane nüanss - meil kehtiv lemmikloomade pidamise määrus välistab avatud akvaariumid: (1) Akvaarium peab olema varustatud kaane või kattega, et kalal ei oleks võimalik sealt välja hüpata. Küllap püüti parimat, välja kukkus aga nagu tavaliselt - sellega on sisuliselt keelustatud vesirooside jpt. õitsevate veetaimede ilu nautimine akvaariumis. Akvaariumi asukad saab valida ka sellised kes ei hüppa akvaariumist välja, aga ju siis peeti akvariste sellise valiku tegemiseks liiga rumalateks. Igatahes meie naabrid on vastava seadusandlusega palju paremini hakkama saanud, selle asemel et keelata lahtised akvaariumid, on keelatud mullakvaariumis kalade piinamine - meil on see aga igati legaalne tegevus.
Huvitav lahendus on paludaarium, mis kombineerib vee- ja maismaaelustikku.
Kui nüüd tundub et kõik on hirmus keeruline ja tekib küsimus, kas tõesti on vaja seda nii põhjalikult käsitleda, siis tõepoolest saab ka lihtsamalt. Tõenäoliselt on suurem osa kasutusel olevatest akvaariumitest sisustatud arvestades vaid sellega et vee parameetrid oleks kõigi kalade jaoks vastuvõetavad ning et kalad oleks vastastikku sobivad. Inglise keeles on sellise lahenduse puhul kasutusel termin community aquarium, eesti keelde otse tõlgituna oleks ühisakvaarium.
Eelpool sai mainitud et minu meelest on kuldkalad algajale halb valik, kuna kuldkalad on külmaveekalad ja nendega kokkusobivaid kalu pole kuigi palju. Lisaks kuldkaladele soovitatakse algajatele tihti eluspoegijaid (näiteks gupisid). Ka see on minu meelest niru valik. Probleem on nimelt selles, et eluspoegijad sigivad päris kiires tempos üsna igasugustes oludes. Esialgu on seda kindlasti põnev jälgida, kuid üsna pea muutuvad need lisanduvad maimude hordid probleemiks - et üleasustust ja sellega kaasnevat vältida, peaks neist kuidagi vabanema. Paraku selgub peagi et neid ei taha ei kaasakvaristid ega akvaristika kauplused. Kui see on lapse akvaarium, kas teile meeldiks selliseid probleeme lahendada? Seda probleemi on võimalik küll vältida, võttes akvaariumi vaid isased kalad (isased kalad on atraktiivsemad kui emased, poodides tihti müüaksegi vaid isaseid gupisid). Marja heitvate kalade järelkasvu kontrollimine on oluliselt lihtsam. Nii on algajale sobivaks kalaks näiteks vöödiline pisidaanio (Brachydanio rerio) - väike elavaloomuline ning vastupidav kala, kes ei pirtsuta toiduga ning on rahumeelne, nii et sobib ka ühisakvaariumi. Tõsi küll, pikauimelised kalad, nagu näiteks gupid ja tapluskalad, ei sobi daanio naabriteks, sest daaniod võivad hakata nende uimesid näksima.