Karantiiniakvaarium

Sisestatud rein poolt T, 03.11.2020 - 01:37

Mis on siis karantiiniakvaarium ja milleks seda on vaja? Mõnikord võib juhtuda, et leiate sellise kala, keda olete kaua otsinud, mitte just kuigi usaldusväärsest kohast.  Või siis lausa on läinud nii, et olete leidnud kusagil halvas seisus kala ning soovite teda päästa. Ilmselgelt pole sellist kala mõistlik lisada üldakvaariumi teiste kalade sekka - kui looduses kalad liiguvad suures veekogus ja nende kokkupuude on vähene, siis piiratud suurusega akvaariumis on kalad tihedalt koos ja nakkused levivad väga kiiresti. Sellistel juhtudel ongi lahenduseks karantiiniakvaarium. Karantiin on nakatunute, suure tõenäosusega nakkuse saanute või nakkuskoldes viibinud isikute või loomade sunniviisiline eraldamine teatud ajaks, vähendamaks haiguse leviku ohtu. Nii on ka karantiiniakvaarium selleks, et nakatunud või nakkuskahtlusega kalu eraldi hoida ning vajadusel ka ravida.

Kui pikk peaks olema karantiini aeg? Selle kohta on vastakaid arvamusi ning ega siin polegi lõplikku tõde. Enamasti peetakse siiski absoluutseks miinimumiks 3 nädalat, eriti ettevaatlikud akvaristid räägivad aga lausa 90 päevast. Ise pean mõistlikuks Tartu mnt. kalapoes varasemal ajal olnud (loodetavasti on ka praegu) praktikat, kus reeglina oli pikkuseks 30 päeva ja tundlikumatel kaladel 40 päeva. Kindlasti ei saa pidada mõistlikuks 3-4 päeva pikkust karantiiniaega,  mida kasutavad sageli kalapoed, mis asuvad piiratud suurusega kallil rendipinnal kuskil suures keskuses. 

Mida meil on vaja karantiiniakvaariumi sisseseadmiseks:

1) akvaarium suurusega alates 40-60  liitrist. Vajalik suurus sõltub loomulikult sinna pandavate kalade suurusest ja hulgast, ühe suure oskari jaoks on ka 100 liirtine karantiiniakvaarium väikesevõitu ja samas paar pisikest maimu saab ajutiselt ka paarikümneliitrises akvaariumis hakkama. 

2) filter. Kõige lihtsam ja odavam on soetada svammfilter, lisaks on see ohutu ka pisematele kaladele. Ka sisefilter ajab asja ära.

3) soojendi. Enamasti on meil troopikaakvaariumi  kaladega tegu, nii et see on vajalik.

3) valgusti. Karantiiniakvaariumis pole valgusti hädavajalik, aga sellest on abi kalade seisundi jälgimisel. Lisaks kui pruugime elustaimi, siis neile on valgus vajalik. Valgusti juurde on loomulikult mõistlik soetada ka taimer, eriti juhul kui pruugime elustaimi.

4) taimed. Miinimumvariandina võiks pruukida plastiktaimi, nende otstarve oleks pakkuda kaladele varju ning seeläbi vähendada stressi. Elustaimedest sobivad vaid sellised, mis ei vaja põhjapinnast. Näiteks räni-kardhein (Ceratophyllum demersum) on igati sobiv kandidaat. Pinnal ujuvad Salvinia natans, Pistia stratiots on head kandidaadid, sest pinnataimedel on atmosfääriõhu eelis - nad saavad õhust CO2, vees võib seda nappida. Elustaimed eemaldavad akvaariumi veest sinna kogunevaid jääkaineid.

5) veetestid. Ribatestid on absoluutne miinimum. Tilgatestid on täpsemad, aga kallimad soetada ja kasutamine nõuab pisut rohkem aega. Karantiiniakvasse sobib hästi ammoniaagi püsitest (https://www.seachem.com/ammonia-alert.php), see näitab pidevalt ammoniaagi taset akvaariumis.

6) ravimid. Laia spektriga ravimid võiks olla igaks juhuks käepärast, sest kui midagi välja lööb, siis see võib juhtuda äkki ning mida kiiremini siis ravuikuuri alustada, seda parem.

7) omaette kahv(ad), puhastusvahendid.

8) bakteripreparaat. See pole küll otseselt kohustuslik asi, aga karantiiniakvaarium on akvaarium nagu ikka, nii et ega see ajutise karantiiniakvaariumi ülesseadmisel kahjuks tule. Kui karantiiniakvaariumis on püsivalt käigus, siis selleks pole muidugi vajadust.

Karantiiniakvaariumis ei kasutata põhjapinnast, nii on lihtsam märgata põhja langevaid parasiite.

Kuidas karantiiniakvaariumi käima panna? Siin on võimalikud erinevad lähenemised. Ise paneks paar nädalat varem karantiiniakvaariumi filtri tööle "tavalises" akvaariumis. Päev enne laseks akvaariumi kraanist vett täis, kui on käepärast, siis lisaks ka konditsioneeri - hea konditsioneer ei eemalda veest mitte ainult kloori, vaid ka raskemetallid (ise kasutan selleks Prime). Siis paneks tööle soojendi, seejärel tõstaks ümber filtri. Ja siis päev hiljem tooks sisse kalad.

Võimaluse korral on hea hoida karantiiniakvaariumi pidevalt töös. Et bakterid elus püsiksid, vajavad nad aga toitu - ehk siis vaja läheb karantiiniakva püsielanikke, kes toodaks bakteritele toiduks ammoniaaki. Selleks kasutatakse sageli vastupidavamaid kalu, ise eelistan aga siinkohal õunatigusid - neil pole ka kaladele iseloomulikke parasiite ega nakkusi. Loomulikult tuleb sellises akvaariumis teha regulaarseid veevahetusi samamoodi nagu "tavalises" akvaariumis.

Karantiiniakvaarium pole kuigivõrd erinev tavalisest akvaariumist, ka karantiiniakvaariumis toimib lämmastikuringe ehk samamoodi on akvaariumi sissetöötamine teemaks ning samamoodi tuleks vältida üleasustust (http://www.aqadvisor.com/ abiks). Pisut väiksem maht võrreldes põhiakvaariumiga on võimalik seetõttu, et karantiiniakvaariumi tuuakse harilikult korraga vähe kalu.

Peale kalade toomist kasutan harilikult profülaktiliselt metüleensinist. Üllatuslikult seda meie kalapoodides ei müüda, küll aga saab seda Amazonist tellida (ntx Methylene Blue) või ka Kati Härmitsalt.

Üks vastakaid arvamusi põhjustav koht on ravimite eemaldamine ravikuuri lõpus. Ravimid saab välja kas söefiltriga või veevahetustega. Karantiiniakvaariumi jaoks mugav filter on svammfilter, aga sellega söefiltrit ei saa kasutada. Sisefiltritest mõned pakuvad ka lisameedia võimalust, see ehk hädapärast ajab asja ära, ehkki see meedia on üsna minimaalne. Rippuv filter oleks siinkohal ehk hea, pakkudes lihtsat hooldust ning igasugu meedia kasutamist. Kanisterfilter oleks söega filtreerimiseks ideaalne, aga samas on sellega lihtsalt liiga palju mäsu karantiiniakva juures kasutamiseks. Ise aga eelistan ravimid välja saada veevahetustega – ehkki haigustega nõrgestatud kalade jaoks on suur veevahetus lisastress.

Ehkki see on iseenesestmõistetav, kirjutan siiski, et karantiiniakva puhul tuleb regulaarselt jägida ammoniaagi, nitriti ja nitraatide taset. Muidugi mõista tuleks ka jälgida kalade seisundit.

Kuidas desinfitseerida karantiiniakvaariumi vajaduse korral? Kõige lihtsam on selleks pruukida kloorilahust, tavaline supermarketi majatarvete osakonnas müüdav sinine ACE sobib selle segamiseks (veega lahjendamine 1:20 on ntx piisav). Kloor on mürgine, nii et desinfitseerimist tuleks teha kummikinnastes ning hästi ventileeritud ruumis, vältides kloori auruude sissehingamist! Loomulikult ei saa seda kasutada püsivalt käigus oleva karantiiniakvaariumi korral, lisaks selle kasutamisel elustaimed saavad enamasti  otsa (aga neid saab ju alati "tavalisest"  akvast juurde tuua).

Pisut leebem vahend desinfitseerimiseks on kaaliumpermanganaat. Seda kasutatakse ka akvaariumites ja tiikides patogeenide (parasiitide, bakterite, viiruste) tõrjumiseks, paraku peab sel juhul olema väga ettevaatlik, sest üledoos on kaladele surmav. Kaaliumpermanganaadi saab vees neutraliseerida vesinikperoxiidiga, samuti aitab vesinikperoksiid vabaneda kaalimpermanganaadi tekitatud pruunikast kirmest.