EI meetod väetiste doseerimiseks

Submitted by rein on Wed, 07/20/2011 - 13:57

EI meetod - mis see on?
Veevahetustest
Testimisest
Valgustus
Vajalikud komponendid
Doseerimine
Märkused

EI meetod - mis see on?

EI ehk pikemalt inglise keeles Estimative Indeks võiks tõlkes olla ehk hinnanguline indeks. Kasutan edaspidi mugavuse mõttes siiski rohkem lühendit EI.

EI on Tom Barri poolt välja töötatud  taimeakvaariumis väetiste doseerimise meetod, mis ei kasuta testimist. Sisuliselt toimib EI nii et nädala jooksul lisatakse regulaarselt kindlad kogused väetist nii et toitainete puudus ei saaks olla taimede kasvu piirajaks, nädala lõpus aga tehakse massiivne veevahetus mis tagab et ei saa tekkida toitainete kumuleerumist (kuhjumist). Sel moel saame hoida nädala jooksul toitainete ligikaudset taset mis pole liiga madal ega liiga kõrge, ilma et kasutaksime teste ning nii üllatav kui see ka pole, tihti täpsemaltki kui seda saab hobitestidega - sellist meetodit nimetabki Tom Barr EI-ks ehk hinnanguliseks indeksiks.

EI puhul kasutatakse väetiste doseerimist akvaariumi vette. Võrreldes rikastatud pinnasesegu kasutamisega on sellel häid ja ka halbu  külgi. Hea on see et meil on täielik kontroll toitainete koguse üle vees ning sel moel saab akvat käigus hoida järjest kuitahes kaua, halb on aga see et toitaineid tuleb doseerida regulaarselt et hoida vajalikku taset.. Toitainerikaste pinnasesegudega on plussiks see et pole vaja pidevalt väetamisega mässata, miinuseks see et kunagi pinnases olevad toitained ammenduvad mistõttu on tarvis kas teha akvaariumile restart uue pinnasega või siis võtta ette pinnase taasrikastamine, või hakata vett väetama.

Et sel moel väetisi doseerida, on tarvis teada kui palju toitaineid taimed ööpäevas maksimaalselt tarbivad. Tom Barr on seda põhjalikult uurinud ja katsetanud ning tema andmetel on tüüpiline toitainete tarbimine tugeva valguse ja rohke CO2 korral 24 tunni jooksul:  NO3 1-4 ppm,  NH4  0.1-0.6 ppm , PO4 0.2-0.6 ppm. Need numbrid ei tähenda et vähem doseerides tekib taimedel toitainetest puudus, vaid pigem seda et rohkem pole mõtet doseerida sest taimed rohkem ei suuda omastada. Loomulikult on akvaariumid erinevad ja taimede võime toitaineid omastada varieerub, kuid mainitud koguste järgimisel taimedel ei teki akvas taimede kasvu piiravat toitainete puudust.

EI on meetod, mitte jäikade reeglite kogum - kogused pole "kivisse raiutud" ning EI-d saab kohandada vastavalt konkreetsele olukorrale. Oluline on aga mõista, et EI puhul pole eesmärgiks väetamine täpselt vastavalt taimede vajadustele ja tarbimisele, vaid eesmärgiks on tagada et ühestki elemendist ei tekiks puudust lisades toitaineid mõningase liiasusega.

Nüüd aga sellest, mille kohta on väga kaua oldud eksiarvamusel ja väga paljud on seda veel tänapäevalgi - toitainete üledoseerimine ei põhjusta vetikate massilist paljunemist. Võib lisada ülemäära fosfaate, nitraate, rauda, ning ei mingeid vetikaprobleeme. Küll on siin üks erand - ammoonium (NH4+) põhjustab ka madala kontsentratsiooni juures vetikate plahvatuslikku paljunemist.

Levinud on väärarvamus et EI on vaid tugeva valgustusega akvaariumite jaoks. Ehkki EI töötati algselt välja tõesti CO2 kasutavate tugeva valgustusega akvade jaoks, töötab see isegi paremini mõõduka valgustusega CO2 või Exceli doseerimisega akvaariumites. CO2 on üks vajalikest toitainetest mida doseeritakse samuti liiasusega et välistada selle puudujääki, 30 ppm annab parima tulemuse.

Veevahetustest

Mitmed akvaristid on teinud selle vea et alahindavad EI kasutamisel veevahetusi ning vahetatava vee koguse tähtsust. Nagu öeldud, on veevahetuse üheks eesmärgiks vältida vees olevate toitainete kumuleerumist. EI puhul on tavapärane veevahetus kord nädalas 50%, sellega on tagatud et maksimaalne toitainete kontsentratsioon on 2x nädalas doseeritav kogus. Mida suurem veevahetus, seda täpsem on tulemus doseerimisel. Näiteks kui doseerida iga nädal 10 ppm NO3, siis maksimaalne võimalik NO3 kontsentratsioon juhul kui tarbimine puudub ja iganädalane veevahetus on 50%, on 20 ppm. 90% veevahetusega on maksimaalselt 12 ppm NO3, 25% veevahetusega jõuab kontsentratsioon tõusta aga tervelt 40 ppm-ni.Veevahetusi võib teha ka tihedamini kui kord nädalas.

Vesi on meil üsna odav, eriti veel kui võrrelda vee testide maksumusega. Kui võrrelda väetamist kus doseeritakse testide näitude alusel, EI baasil väetamisega, siis EI kasutamine tuleb odavam, aega kulub vähem ning tulemus on täpsem kui hobitestid seda võimaldavad.

On olnud väiteid et nii massiivse veevahetusega võib akvaariumis olev "kasulike" bakterite koloonia hävida. Meile olulised bakterid paiknevad tegelikult peamiselt akvaariumi pinnases, taimedel, dekoratsioonidel, filtris, mitte ei uju vabalt akvaariumis. Küll on aga tõsi et juhul kui veevärgis lisatakse veele kloori (või halvemal juhul kloramiini) siis see võib bakterikolooniat oluliselt kahjustada. Et seda vältida, tuleks veevahetusel veega milles on kloori, lisada veele veekonditsioneeri aka kloorieemaldajat. Peale selle on veekonditsioneeril teisigi kasulikke funktsioone nagu näiteks raskemetallide sidumine, paremad veekonditsioneerid (näiteks Seachem Prime ) eemaldavad veest lisaks kloorile ja kloramiinile ka ammoniaaki. Mulle teadaolevalt lisatakse kloori Tallinna joogiveele ( Tallinna Vesi: vett desinfitseeritakse kloori lisamisega.), Tartu joogiveele aga kloori ei lisata.

Eestis on reeglina vesi üsna kare, selle pärast ei tasu aga liialt muretseda. Seegi on üks pisut vananenud arvamus, et taimedele on vaja hästi pehmet vett. Tegelikult on uuringud tõestanud, et enamus taimi eelistab hoopis karedamat vett.

Testimisest

EI ei välista testimist, sellega on meil aga mitmeid probleeme. Esiteks, hobitestid on ebatäpsed. Testlahustega kalibreerides saame küll asja parandada, kuid värvikoodi alusel silma järgi tulemuse hindamine jääb ikkagi üsna umbkaudseks. Ribatestid on eriti kehvukesed. Edasi, enimmüüdavatest komplektidest puudub kaaliumi test, ka eraldi ostes tuleb seda tellida netipoodidest ja on üsna kallis. Ei saa ka unustada, et meie hulgas on värvipimedaid.

Testida oleks meil aga vaja makroelemente ja mikroelemente. Makrod: nitraadid (NO3), fosfaadid (PO4), kaalium (K). Mikroelementide hulka hinnatakse raua (Fe) testi abil, ülejäänud mikroelemente reeglina ei mõõda keegi. Eestis müüdavatest testidest on ühed paremad JBL tilgatestid, kuid ka nende hulgas puudub kaaliumi test.

Eesmärgiks on hoida akvas järgmised tasemed:

CO2 vahemikus 25-35 ppm
NO3 vahemikus 5-30 ppm
K+ vahemikus 10-30 ppm
PO4 vahemikus 1.0-3.0 ppm
Fe vahemikus 0.2-0.5 ppm või ka rohkem
GH  3dH  ~ 50 ppm, või rohkem (GH näidu pärast ei maksa liialt muretseda, taimed saab suurepäraselt kasvama ka GH  20 dH juures)

Kel huvi, võib niisiis ise kontrollida, kui hästi või halvasti EI suudab toitaineid etteantud vahemikes hoida.

Valgustus

Valgustust on tihti peetud väga tähtsaks, paljud arvavad et mida rohkem valgust, seda parem. Tegelikult mida rohkem valgust, seda rohkem on tarvis ka CO2 ja toitaineid. Ehkki EI töötati algselt välja tugeva või keskmise valgustuse ja rikkaliku CO2 tingimustes kasutamiseks, toimib see isegi paremini mõõduka valgustusega (ca 0,4 - 0,5 W/l ).  Eesmärgiks  on saavutada olukord kus piiravaks teguriks on mitte toitained ega CO2, vaid valgustus. Miks? Eks ikka seepärast et stabiilset valgustuse taset on palju lihtsam hoida kui stabiilset CO2 või toitainete taset, peale selle tähendab tugev valgustus ju ka suuremaid püsikulusid.

Vajalikud komponendid

Vajalikud makrod on:
kaaliumnitraat (KNO3) 
kaaliumdivesinikfosfaat (KH2PO4)
Neid saab ntx Keemiakaubanduse AS-st.

Vajalikud mikrod - kas kommertstooted nagu ntx Tropica PLANT NUTRITION, Seachem-i Flourish, Easy-Life Profit, TNC Aquarium Trace, või siis kelaaditud mikrode segu (TNC Aquarium Trace, Plantex CSM+B) või hoopis Agrimix.

Lisaks võib mõnel akvaristil olla vaja:
kaaliumsulfaati (K2SO4) - kui on soov lisada täiendavalt kaaliumi (üldjuhul piisab sellest mis doseeritud kaaliumnitraadi ja kaaliumdivesinikfosfaadiga)
magneesiumsulfaati (MgSO4) - kui kraanivees napib magneesiumi
GH Booster või Seachem Equilibrium - kui GH on väga madal, alla 3, siis see aitab, lisades magneesiumi ja kaltsiumi koos mõningase kaaliumiga.

Doseerimisel on kaks võimalikku lahendust - doseerida pulbrit, kasutades mõõtevahendina teelusikat, või valmistada destilleeritud vett kasutades lahused. Hädapärast kõlbab lahuste tegemiseks ka kraanivesi, kuid destilleeritud või RO vesi oleks parem. Kui minna lahuste kasutamise teed, siis on kõige lihtsam valmistada kaks lahust, üks makrode ja teine mikrode jaoks.

Makrode lahus

33 g kaaliumnitraati (KNO3)
7.2 g kaaliumdivesinikfosfaati (KH2PO4)
250 ml vett

Mikrode lahus

10 g kelaaditud mikroelemente (TNC Trace, CSM+B)
250 ml vett
0.5 ml vesinikkloriidhapet ehk soolhapet

Soolhape on lahuses selleks et lahus paremini säiliks, hädapärast saab hakkama ka ilma selleta. Aseainena kõlbab kasutada 0,25 g E300 askorbiinhapet (C vitamiin).

Doseerimine

Lahuste kasutamisel tuleb vastavalt allolevale graafikule lisada:
5 ml makrode lahust 50 liitri vee kohta
2.5 ml mikrode lahust 50 liitri vee kohta


Mõõduka valgustuse korral võib vähendada väetiste koguseid või siis väetamise sageduse langetada kahe või isegi ühe korrani nädalas (kord nädalas tähendab loomulikult et kord nädalas makrosid ja kord nädalas mikrosid, ehk ühel päeval makrod ja teisel mikrod), samuti piisab tõenäoliselt CO2 tasemest 15-20 ppm.

Pulbrilisel kujul väetiste kasutamisel tuleks kogused võtta vastavalt akvaariumi litraažile, mõõtmiseks kasutame teelusikat:

40-75 liitrit
1/8 tl  KNO3
1/32 tl KH2PO4
1/32 tl (2 ml) TNC Trace (CSM+B)

75-150 liitrit
1/4 tl KNO3
1/16 tl KH2PO4
1/16 tl (5 ml) TNC Trace (CSM+B)

150-225 liitrit
1/2 tl KNO3
1/8 tl KH2PO4
1/8 tl (10 ml) TNC Trace (CSM+B)

225-350 liitrit
3/4 tl KNO3
3/16 tl KH2PO4
1/4 tl (15 ml) TNC Trace (CSM+B)

350-500 liitrit
1 1/2 tl KNO3
1/2 tl KH2PO4
1/2 tl (30 ml) TNC Trace (CSM+B)

Nii makrosid ( KNO3 ja KH2PO4) kui mikrosid peaks lisama 3x päevas ning soovitavalt mitte samal päeval, Kui on vaja lisada GH Boosterit siis seda oleks sobiv teha veevahetuse ajal.

Doseerimise näidisgraafik

Pühapäev     50% veevahetus. Lisa makrod (KNO3, KH2PO4).
Esmaspäev     Lisa mikrod.
Teisipäev     Lisa makrod
Kolmapäev    Lisa mikrod.
Neljapäev     Lisa makrod
Reede     Lisa mikrod.
Laupäev     Puhka, külasta kalapoodi, naudi elu.

Kui tekib probleeme siis tuleks kontrollida CO2 taset ning seda et veevool oleks akvaariumis ühtlane, samuti võiks vähendada ajutiselt valgustust/valgustusperioodi pikkust.

Märkused

CO2 tase vähemalt 30 ppm ühtlaselt kogu akva ulatuses on oluline! Väidetavalt vähemalt 90-95% vetikaprobleemidest on tegelikult tingitud CO2-ga seotud probleemidest.  CO2 taseme jälgimiseks on parim kasutada CO2 püsimõõdikut, neid saab nii siitsamast akva.ee-st, ebay-st kui ka  netipoodidest. CO2 lisamiseks on parim kasutada CO2 ballooni. Kes kasutavad CO2 asemel Flourish Excelit, Easy Life EasyCarbo-t või ka glutaaraldehüüdi, peavad arvestama et igapäevane lisamine pole mitte naljapärast vaid on tõesti vajalik, 24 tunni möödudes pole eelmisest doosist enam miskit alles. CO2 aseained pole sama efektiivsed kui CO2.

CO2 tähtsus pole EI spetsiifiline, püsiv CO2 tase üle kogu akva on väga tähtis igas akvaariumis. Lihtsalt mida vähem valgust ja/või toitaineid, seda vähem on vaja ka CO2. Ka mullapõhjaga Walstadi stiilis akvas on CO2 oluline, lihtsalt vajalik tase on palju madalam ja kalade hingamisest ning pinnasest tulev CO2 kogus on piisav.

Ühtlane veevool kogu akvaariumi ulatuses on samuti tähtis, see kannab CO2 ja toitained taimedeni.

EI on küll vee väetamise meetod, kuid toitained jõuavad veest tasapisi ka peamiselt juurte abil toituvate taimede juurteni. Samas ei välista EI meetod toitainerikka põhjapinnase või juurte alla pandavate väetisepallide kasutamist. Kui pruukida näiteks mullapõhja koos EI-ga, siis mullapõhi silub pisut  laiskuse või hajameelsuse tõttu väetiste doseerimisel tekkinud auke.

4 comments

by jaantat on Fri, 08/12/2011 - 10:29

Kas väetise kogus sõltub ainult akvaariumi vee kogusest või sõltub see ka taimede hulgast?

by rein on Sun, 08/14/2011 - 11:57

Ainult vee kogusest, sest väetise annus on kalkuleeritud enam-vähem maksimaalse võimaliku taimede tarbimise kohta. Nii et kui taimi on vähem, siis lihtsalt rohkem väetist läheb raisku ja viiakse akvaariumist veevahetustega välja. See vesi on aga väga sobiv toataimede kastmiseks, sel juhul ei lähe midagi raisku.

by ... on Sun, 02/10/2013 - 13:07

ma ei teaks küll kedagi kes teaks kedagi kellel 50 liitrit vett ädalas kulub toataimede kastmiseks, mul jäheb kõik see 35 liitrit mis veevahetusega tekib kraaist alla max 5 liitrit tarin ära aga üldiselt ikka 2-3 liitrit.

by rein on Sat, 03/02/2013 - 11:35

No aga ega kõike vett peagi ju lillede  kastmiseks kasutama. See-eest see 5 liitrit, mille ära kasutad, on jälle taimedele hea.