6. Uue akvaariumi käivitamine ja sissetöötamine

Submitted by rein on Fri, 08/12/2011 - 22:55

 

See samm on akvaristikaga alustaja jaoks kõige kriitilisem ning selle ümber on ühtlasi kõige rohkem müüte ning arusaamatusi. Algajal pole enamasti selget ettekujutust mismoodi üldse asjad peaks käima ning kõikvõimalikud allikad pakuvad igasuguseid variante. Mõned neist töötavad hästi, mõned kehvemini, mõned ei tööta üldse. Akvaariumi sissetöötamise kohta kasutatakse ka märksõnu sissetöötamistsükkel, akvaariumi küpsetamine, akvaariumi käivitamine. Kui asjad on halvasti läinud, siis räägitakse uue akvaariumi sündroomist. Google otsingu jaoks ingliskeelsed märksõnad oleks aquarium cycling, fishless cycling, silent cycling ja probleemide kohta new tank syndrome. Väidetavalt statistika põhjal 60% uude akvaariumisse ostetud kaladest hukkub 30 päeva jooksul peale ostmist ja kaks kolmandikku uutest akvaristidest loobub hobist esimese aasta jooksul. Akvaariumi sissetöötamisel tehtud vigadel on kahtlemata seejuures oluline roll.

Mis siis tegelikult on akvaariumi sissetöötamine?

Sissetöötanud akvaariumis toimib lämmastikuringe: kalade väljaheidete, toidujääkide, vanade taimelehtede jms. lagunemisel  tekib ammoniaak, see töödeldakse bakterite poolt esmalt ümber nitritiks ja seejärel nitraatideks. Liigsed nitraadid eemaldatakse akvaariumist veevahetustega, taimeakvaariumis on nitraadid aga taimedele toitaineteks, nii et tõsises taimeakvaariumis pole nitraatide kuhjumine probleemiks, pigem vastupidi – taimed tarbivad ära kõik tekkivad nitraadid ja neid lisatakse ise juurde hea taimekasvu tagamiseks. Alustavas akvaariumis pole piisavalt baktereid, seetõttu ammoniaaki ei töödelda ümber ning selle kogus vees võib jõuda kalade jaoks ohtlikule, lausa surmavale tasemele. Kalade jaoks on ohtlikud nii ammoniaak, nitrit kui ka nitraadid, kuid võrreldes ammoniaagi ja nitritiga on nitraadid vähem mürgised ning kalade jaoks on vastuvõetav nitraatide küllaltki kõrge kontsentratsioon. Siiski ei tohiks ka nitraatide taset akvaariumis lasta liiga kõrgeks minna, 50 ppm on piiriks mida ei tohiks ületada. 

Akvaariumi sissetöötamine on aga akvaariumis oleva bakterikoloonia kasvatamine piisavalt suureks, et töödelda tekkiv ammoniaak ümber nitraatideks, vältides seejuures ammoniaagi ja nitriti taseme jõudmist ohtliku tasemeni. Selleni jõudmiseks on meil aga mitu lahendamist vajavat probleemi. Nitrifitseerivate bakterite paljunemine on aeganõudev protsess, bakterite hulga kahekordistumiseks kuluv aeg on enamasti 15-20 tundi. Võrdluseks heterotroofsed bakterid suudavad enda arvu kahekordistada 20 minuti jooksul. Bakterikoloonia vajab kasvamiseks stabiilset toitainete ehk ammoniaagi allikat, paraku kui lisame kõik kalad kohe akvaariumi, ei jõua bakterikoloonia piisavalt kiiresti kasvada ning ammoniaagi hulk vees jõuab tõusta kalade jaoks surmava tasemeni. Me peame suutma kuidagi kasvatada bakterikoloonia piisavalt suureks ilma kalu ohtu seadmata, lisaks peame kuidagi suutma tuvastada, millal bakterikoloonia on piisavalt suur kalade sissetoomiseks. Lisaks on tarvis teada, kuidas aru saada, millal asjad on viltu läinud ja mismoodi saame tekkinud probleeme kõrvaldada.

Akvaariumi sissetöötamise meetodid

Kaladega sissetöötamine

Kirjutasin enne, et eesmärgiks on akvaarium sisse töötada ilma kalu ohtu seadmata ning et kalade kohesel akvaariumi panemisel võib ammoniaagi tase tõusta ohtlikult kõrgeks, paraku üks vanemaid sissetöötamise meetodeid on just nn. kaladega sissetöötamine. Kaladega sissetöötamist ei peeta tänapäeval mõistlikuks, kuid sellele vaatamata võib ette tulla olukordi, kus see on ainus võimalus – näiteks võib juhtuda, et akvaarium kaladega on juba koju toodud. Ehk siis käsitleme seda nagu hädaolukorda, mitte kui soovitatavat meetodit. Kahjuks on siin lihtne reegel: mida rohkem on kalu, seda suurem on probleem ja väiksem õnneliku lõpu tõenäosus. Varasematel aegadel kasutati kaladega sissetöötamisel kahte-kolme vastupidavamat kala, enamasti olid selleks mollid, daaniod, platid. Kui akvaariumis on juba üleasustus,siis on liigsetest kaladest vabanemine ainus mõistlik lahendus. Kuidas aru saada, kas on üleasustus? http://www.aqadvisor.com/ aitab.  Liigsetest kaladest on kõige lihtsam vabaneda, pakkudes neid tasuta kuskil foorumis, ntx mõnes neist: https://foorum.akvarist.ee/ , https://www.facebook.com/groups/EestiAkvaristid/ , https://www.facebook.com/groups/460962897433942/ Edasi on tarvis varuda testid: pH, NH3/NH4 (ammoniaak/ammoonium), NO2(nitrit), NO3(nitraadid). NH3/NH4 testiks võib võtta püsitesti, sellega on vähem vaeva, ammoniaagi taset näidatakse pidevalt ilma lisategevusteta. Lisaks on mõistlik soetada veekonditsioneer Seachem Prime – kui kraanivees on kloori, on veekonditsioneeri kasutamine kohustuslik. Soovitaksin lisaks soetada ka bakteripreparaadi, selle kasutamine suurendab õnnestumise võimalusi oluliselt. Bakteripreparaadi ostmisel tasub jälgida säilivuskuupäeva.  Kalu tuleb sööta mõõdukalt et jääkainete hulk liiga kiiresti ei kasvaks, toidujäägid tuleb akvaariumist välja sifoonida. Niipea kui ammoniaagi tase jõuab 0.5 ppm-ni, tuleb teha 50% veevahetus (võib ka pisut varem, eesmärgiks on hoida tase alla 0,2 ppm, lühiajaliselt võib pisut üle minna). Kui testi pole käepärast, võib teha ka lihtsalt kord ööpäevas 50% veevahetuse.  Tasub jälgida kalade käitumist - kui on märgata mingeid anomaaliaid, siis võib see olla tingitud vee kvaliteedi probleemidest. Näiteks kui kalad on pinnal õhku ahmimas, on üheks võimalikuks põhjuseks  ammoniaagi ja/või nitriti liigne kogus vees (vee testimine annab selgust), sel juhul on 50% veevahetus lahenduseks.

Nädala pärast on aeg hakata testima nitritit. Kui nitriti tase ei hakka kohe tõusma, siis pole põhjust muretsemiseks – akvaariumid on erinevad ja ka see aeg võib varieeruda. Nitrit on mürgisem kui ammoniaak, nii et kui test näitab taset üle 0,1 ppm, tuleb teha 50% veevahetus. Testida tuleb  ammoniaaki ja nitritit igapäevaselt. Veel nädal või ka rohkem ning me näeme, et nitriti näit enam ei tõuse, vaid langeb -  on aeg teha nitraadi test. Kui see näitab midagi, oleme sissetöötamisega lõpusirgel. Kui ammoniaak ja nitrit on mõlemad nullis, on akvaarium sisse töötatud.

Kaladeta sissetöötamine

Kaladeta sissetöötamine on märksa parem kui eelnevalt kirjeldatud kaladega sissetöötamine, sest nii me ei sea kalu ohtu. Räägime siinkohal kahest variandist, mille puhul peamiseks erinevuseks on ammoniaagi allikas: kalatoiduga sissetöötamine ja ammoniaagiga sissetöötamine. Lisaks eksisteerib veel mitmeid meetodeid, kuid lihtsustamise huvides jätame need kõrvale.

Kalatoiduga sissetöötamine

Selle meetodi puhul kasutatakse ammoniaagi allikana akvaariumi lisatavat kalatoitu. Kalatoitu tuleks lisada näpuotsatäis nädalas. Sissetöötamiseks kulub 2-6 nädalat, enamasti ca kuu. Kui ammoniaagi ja nitriti näit on nullis ja nitraate on üle nulli, on akvaarium sisse töötanud. Enne esimeste kalade akvaariumisse toomist on tarvis vähendada akvaariumis nitraatide hulka alla 20 ppm, seda saab teha massiivse veevahetusega (50%-70%). Kui esimeste kalade saabumiseni läheb aega, tuleks jätkata kalatoidu lisamist et bakterikoloonial jaguks toitu.

Ammoniaagiga sissetöötamine

Viimasel ajal on järjest enam kasutatud ammoniaagiga sisse töötamist. Kõige lihtsam on ammoniaaki hankida apteegist, ammoniaagi 10% vesilahus on müügil nuuskpiirituse nime all. Alustamiseks sobiv igapäevane kogus oleks 2 ml 100 liitri vee kohta, kui akvaariumis on ette näha tavalisest suuremat koormust bioloogilisele filtreerimisele (ntx ahvenate akvaarium), siis 3 ml 100 liitri vee kohta. Vajalikud on NO2(nitrit), NO3(nitraadid) testid. Võimaluse korral lisame ka bakteripreparaati vastavalt tootja poolt antud juhtnööridele.  Nädala pärast võib hakata üle päeva testima nitriti taset, kui see tõuseb üle nulli siis oleme jõudnud sissetöötamisega järgmisse faasi. Jätkame ammoniaagi lisamist ning testime üle päeva nitriti taset - kui nitriti tase pideva tõusmise asemel hoopis langeb, oleme jõudnud järgmise sammuni ning paljunema on hakanud bakterid mis töötlevad nitritit ümber nitraatideks. Testime nitraatide taset, kui näit on üle nulli siis ongi nii. Lisame jätkuvalt ammoniaaki ja testime üle päeva nitriti taset - kui see jõuab nulli, siis oleme akvaariumi sissetöötamisega lõpule jõudmas.  Teeme 50% veevahetuse, et nitraatide taset allapoole tuua, ning testime nitraatide taset - eesmärgiks on see saada allapoole 20 ppm. Kui see on kõrgem, lisame taas ammoniaaki ning kordame veevahetust ja testimist järgmisel päeval.

Kui nitrit on nullis ning nitraatide näit alla 20, oleme sissetöötamisega lõpule jõudnud ning oleme valmis esimeste kalade sissetoomiseks.  Kui esimeste kalade sissetoomine viibib, tuleb jätkata ammoniaagi lisamist, sest bakterikoloonia vajab toitu.

 

Taimeakvaariumi sissetöötamine

Taimeakvaariumi all mõtleme elustaimedega akvaariumi, kus taimi pole mitte paar puhmast kuskil akvaariumi nurgas, vaid neid on PALJU. Sel puhul tavapärast akvaariumi sissetöötamist enamasti ei toimugi.  Siiski kalade turvalisuse nimel ei maksa ka sellises akvaariumis tormata kalade sissetoomisega. Soovitav oleks peale taimede paika seadmist lisada akvaariumi näpuotsatäis kalatoitu, nädala pärast korrata ning peale kahte nädalat võib tuua sisse esimesed kalad. Siiski on kindlam soetada ka pH, NH3/NH4, NO2, NO3 testid ning kontrollida  kalade sissetoomisele järgnevatel päevadel ammoniaagi ja nitriti taset.

 

Akvaariumi sissetöötamise kiirendamine

Akvaariumi sissetöötamise kiirendamiseks on mitmeid võtteid, mõnesid sai eelnevalt juba kergelt puudutatud.

Sissetöötamise kiirendamiseks on välja töötatud spetsiaalsed bakteripreparaadid. Nende kasutamisel on raporteeritud erinevaid tulemusi, sestap on riskantne  ainult bakteripreparaadile lootma jääda. Kindlasti tasub bakteripreparaadi ostmisel jälgida, et säilivustähtaega pole ületatud. See aga ei aita meid, kui bakteripreparaati on transpordi käigus või kaupluses hoitud ebasobivates tingimustes. Osalt võib see seletada, miks erinevad inimesed on sama bakteripreparaati kasutades saanud erinevaid tulemusi. 

Üheks paremaks nipiks akvaariumi sissetöötamise kiirendamiseks on sissetöötanud akvaariumist filtri toomine. Aitab ka  uue filtri eelnev nädalane kasutamine sissetöötanud akvaariumis.

Tuntud nipiks on ka sissetöötanud  akvaariumist filtrisvammi, pinnase, taimede toomine, sest nii saame kaasa ka kasulikke nitrifitseerivaid baktereid. Kasutatakse ka vee toomist sissetöötanud akvaariumist, kuid selle efekt on oluliselt väiksem, sest vees kulgeb vabalt üsna väike osa nitrifitseerivatest bakteritest.

Kui akvaariumis pole kalu ega elustaimi,  saame sissetöötamist pisut kiirendada, tõstes temperatuuri 28-30 kraadini. Elustaimedest enamiku jaoks on seda pisut paljuvõitu.

Vee rikastamine hapnikuga kiirendab sissetöötamist, nii et õhupumba kasutamine on abiks.

Kui akvaariumis pole elustaimi, siis võib sissetöötamise ajaks valgustuse välja lülitada, ka see aitab kiirendada nitrifitseerivate bakterite paljunemist.

Sissetöötamiseks ideaalne pH tase on 7,8, kuid tähtis on mitte lasta pH taset langeda alla 7 - vastasel juhul sissetöötamine aeglustub või peatub sootuks.

Ammoniaagi tase üle 5 ppm mitte ei kiirenda sissetöötamist, vaid aeglustab seda.

 

Akvaarium on sisse töötatud, mis edasi?

 

Suurim viga, mida võiks teha, oleks nüüd kõigi kalade korraga sisse toomine. Kui kalade koosseis kasvab, tekib rohkem jääkaineid ning nende ümbertöötamiseks on vaja suuremat bakterikolooniat. Seepärast kalade lisandumisel on meil tegemist just nagu uue pisema  sissetöötamistsükliga. See ei nõua küll nii palju aega kui esialgne sissetöötamine, kuid korraks võib ikkagi ammoniaagi ja nitriti taseme üles ajada ning see on õrnemate kalade jaoks ohtlik. Sestap tasuks uusi kalu juurde tuua vähehaaval, näiteks kaks-kolm nädalas.

Kalade lisamisel tasub jälgida kalade käitumist - kui on märgata mingeid anomaaliaid, siis võib see olla tingitud vee kvaliteedi probleemidest. Näiteks kui kalad on pinnal õhku ahmimas, on üheks võimalikuks põhjuseks  ammoniaagi ja/või nitriti liigne kogus vees (vee testimine annab selgust), sel juhul on 50% veevahetus lahenduseks.

Elustaimede kasutamine aitab vähendada probleeme kalade jaoks, sest elustaimed töötlevad ümber jääkaineid - nitraate, mingil määral aga ka otse ammoniaaki ja nitritit. Kui pole soovi teha taimeakvaariumi, siis võib alustavas akvas kasutada taimi mis ei vaja pinnast - räni-kardheina (Ceratophyllum demersum), pinnataimi nagu vesisalat (Pistia stratiotes). Neid on hõlpus hiljem soovi korral eemaldada.

Akvaariumi oluliseks hooldusrutiiniks on veevahetus, mille käigus viiakse akvaariumist välja liigsed nitraadid. Kas veevahetuse maht ja regulaarsus on piisav, saame teada NO3 testi abil - me ei tohiks lasta NO3 taset üle 50 ppm.

Akvaristikaga alustamisel on mitmeid karisid. Üheks on liigne kiirustamine, akvaariumi sissetöötamiseks kuluvat aega  ei tasu alahinnata. Levinud probleemiks on aga ka üleasustus - müügis on palju huvitavaid kalu ja tahaks ju neid kohe oma akvaariumi. Tuleb aga meeles pidada, et igal akvaariumil on piir, millest rohkem kalu ilma probleemideta ei õnnestu sinna asustada. Kainet mõistust säilitada ja üleasustust vältida aitab selline sait: http://www.aqadvisor.com/ Mingil määral hoolitseb seal olev kalkulaator ka kalade ühtesobivuse eest, kuid suurem töö ja vastutus selle tagamisel jääb siiski akvaristi enda õlule.

 

Mõned müüdid

Kahjuks on aja jooksul levinud mitmed müüdid, mõned neist siis allpool.

Akvaariumis peab vesi seisma x päeva/nädalat, enne kui tohib kalad sisse panna.

Vee lihtsalt akvaariumis hoidmise ainus õigustus on see, et kui kraanivesi sisaldab klooriühendeid, siis need lagunevad ööpäeva jooksul ära. Samas niisama seistes ei toimu kraanivees sissetöötamist ka mitme kuuga, sest akvaariumi sissetöötamine on nitrifitseerivate bakterite koloonia kasvatamine ning bakterid vajavad toitu - kraanivees seda pole.

Kui kalad panna alustavasse  akvaariumi, siis ei tohi esimestel nädalatel teha veevahetust, sest toimub akvaariumi sissetöötamine ja veevahetustega viiakse kasulikud bakterid akvaariumist välja, nii et sissetöötamine katkeb. Lisaks on sissetöötamiseks vajalik kõrge ammoniaagi tase, veevahetustega ammoniaagi tase langeb ja sissetöötamist ei toimu.

Esiteks on muidugi selline sissetöötamine hoolimatu kalade suhtes, sest ammoniaagi ja nitriti tase võib minna ohtlikult kõrgeks - halvemal juhul võivad kalad hukka saada. Ammoniaagi tase üle 5 ppm ei kiirenda sissetöötamist, vaid hoopis aeglustab seda. Kasulikud bakterid üldjuhul ei uju lahtiselt vees, vaid kinnituvad pindadele - filtri meediale, põhjapinnasele, dekoratsioonidele, taimedele, küljeklaasidele. Tõsi, neil võib algul kuluda mingi aeg koha leidmiseks. Seachem Stability kohta ütleb tootja, et peale bakterite lisamist vajavad nad kinnitumiseks 24 tundi.