<-- 3. Esimene akvaarium - sisustus
Taimede valimine
Taimede desinfitseerimine
CO2
Väetamine
Ehkki taimeakvaariumiga on rohkem pusimist kui taimedeta akvaariumiga, pakub taimeakvaarium rohkem silmarõõmu ning vähendab vee kvaliteedist tulenevaid riske. Nii nagu puud linnapargis puhastavad linnaelanike poolt tarbitavat õhku, puhastavad akvaariumitaimed kalade elukeskkonnaks olevat vett. Taimed töötlevad ümber kalade elutegevuse jääkaineid, mis on taimede jaoks toitaineteks. Kui tegu pole just väga taimevaenulike kaladega, õnnestub isegi Aafrika kirevahvenlaste biotoopakvaariumi leida sobivaid taimi - tuleb lihtsalt valida piisavalt vastupidavad taimed, mis on iseloomulikud sellele piirkonnale, nagu näiteks Anubias ja Java fern.
Kui otsus on tehtud elustaimede kasuks, siis akvaariumitaimede valik on hetkel päris suur. Suurem osa müügis olevatest taimedest on pärit firmast Tropica - kas pole kummaline, et ühel põhjapoolsel maal asub üks suurimatest, kui mitte suurim akvaariumitaimede kasvatamisele pühendunud firma? Aga just nii see on, Tropica asub Taanis. Vahel on olnud müügis ka Hollandist pärit taimi, ning mõningates poodides on müügis ka Eestis kasvatatud taimi. Eriti kokkuhoidlikult saab läbi, kui hankida taimi akvaristika foorumist - sealt saab taimi tihti šokolaadi eest või lausa niisama.
Akvaariumitaimi saab grupeerida päris mitut moodi. Üks paremaid ja usaldusväärsemaid informatsiooniallikaid akvaariumitaimede kohta on Tropica veebisait. Tropica on algajate jaoks teinud spetsiaalse alajaotuse GREEN LABEL PLANTS, kus on mitmeid vähenõudlike taimedega tehtud näidiskooslusi koos paigutuse plaanidega. Esimese akvaariumi juures enamasti on raske planeerida millised taimed kuhu on mõistlik paigutada, Tropica näidised annavad väärt vihjeid planeerimiseks ka siis kui on tahtmist teha täitsa "oma" paigutus. Kindlasti tasub näha vaeva ja esmalt paberil valmis joonistada plaan, mis kuhu läheb. Saadaval on palju põnevaid taimi ja tüüpviga mis tehakse akvaariumi sisustamisel on väga paljude erinevate liikide kuhjamine. Palju mõjusam on aga ühesugustest taimedest gruppide moodustamine, nii nagu seda ka kuivamaa-aednikud teevad. Üldprintsiip on enamasti lihtne, üritatakse kujundada ruumilist pilti nii et kõik taimed kenasti näha oleks, sarnaselt grupipildi tegemisele - taha kõrgekasvulised taimed, keskele keskmise suurusega taimed, esplaanile madalad taimed. Enamasti on probleemiks just madalad taimed, kuna nende jaoks on tarvis rohkem valgust ning neist mitmetel on lühikesed õrnad juured, nii et põhjas tuhnivad akvaariumiasukad kangutavad nad kergesti lahti.
Inspiratsiooni leiab kindlasti AGA akvaariumikujunduse võistluse piltidelt, seal on reeglina juures nii kasutatud tehnika, dekoratsioonid, taimed kui ka akvaariumi elanikud - kuid tuleb arvestada et sealsetest akvaariumitest suurem osa pole algajale jõukohased, kuna eeldavad tugevat valgustust, CO2 lisamist ning ka tublisti hooldust.
Alustavas akvaariumis on sissetöötamise ajal hea kasutada kiirekasvulisi taimi, või siis vähenõudlikke taimi. Tõenäoliselt on ahvatluseks punased taimed, kuid tasub teada et punased taimed on enamasti teistest nõudlikumad ning soovivad tugevat valgust ja CO2 lisamist.
Pinnataimed on alustavas akvaariumis abiks, kuna taimed vajavad kosumiseks aega, samas on akvaariumi valgustus algul eriti intensiivne - pinnataimed vähendavad vette jõudvat valgust (mis on alustamisel hea) ning kasutavad kasvamisel veetaimedega võrreldes eelist õhus leiduva CO2 kasutamise läbi, lisaks pakuvad varju kaladele. Hoiataksin siinkohal sellise pinnataime nagu väike lemmel (Lemna minor) eest - ehkki see pisike veetaim sobib hästi ka pisemasse akvaariumi, on hiljem temast vabanemine üsna tülikas, väikseid taimekesi ilmub ikka ja jälle välja.
Omaette kategoorias on taimed, mida saab kinnitada juurika või kivi külge. Soovitav oleks, et kivi või känd poleks väga sile, vaid pakuks juurtele kinnitumiseks pragusid, kühmusid jms. kinnitumiskohti. Kuni taim ise korralikult aluse külge kinnitub, saab taime ajutiselt kinnitada peene tamiiliga. Akvaristikakauplustest on saadaval spetsiaalset tamiili, mis mõne aastaga ära laguneb.
Tropica kataloogi saab vaadata ka pisut asisemal kujul. Mismoodi erinevaid taimi istutamiseks ette valmistada, on soovitatud siin.
Pinnas
Taimeakvas on oluline pinnase valik, mõnedest lihtsamatest valikutest sai eelnevalt kirjutatud.
Tõsisema taimeakvaariumi juurde kuulub ka CO2 lisamine.Kuni 0,5 W/l valgustusega saab veel hakkama ka CO2 lisamiseta, valgustusega üle 0,5 W/l kipub ilma CO2 lisamiseta probleeme tekkima. CO2 seadmete kohta sai pisut kirjutatud eelnevas artiklis.
Kui akvaariumis on kasutatud mullapõhja või rikastatud pinnasesegusid, siis juurtega toitaineid hankivad taimed saavad hakkama ka lisaväetamiseta. Kui pinnaseks on kasutatud vaid kruusa, siis on lisaväetamine vajalik. Tugeva juurestikuga taimedele (näiteks Echinodorus) saab juurte alla panna väetisepalle (head on näiteks JBL The 7 balls , kehvad Sera Florenette tabletid mis vajavad sagedast asendamist). Suur osa taimi aga hangivad toitaineid mitte pinnasest, vaid veest - näiteks kividel ja juurikatel kasvav Anubias, Microsorum, samuti pinnal ujuvad taimed. Ehkki põhjapinnasest jõuab osa toitaineid ka vette, on selliste taimede korral tõhusam vedelväetiste lisamine vette. Vedelväetiste kasutamine pikendab rikastatud toiteseguga pinnase toimimist, samas selline pinnas pehmendab ebakorrapärasest vedelväetise lisamisest tingitud probleeme - nii et neid võib edukalt koos kasutada. Väetamise vajadus on seotud ka valgustusega, üle 0,5 W/l on mõistlik kasutada lisaväetamist.
Alustavas akvaariumis tuleks esimestel nädalatel pruukida vaid pool soovituslikust väetise kogusest.
Väetamisel vedelväetistega on mitmeid võimalikke strateegiaid - võib lisada lihtsalt järgides tootjafirma juhiseid, võib kasutada veeteste et tuvastada milliseid toitaineid napib, kogenud akvaristid oskavad ka taimede välimuse järgi tuvastada millistest toitainetest on puudus. Kõige lihtsam on aga kasutada väetamist EI (Estimative Index) ehk hinnangulise indeksi alusel.
See artikkel on küll väga lühike, taimede teemal saab kirjutada väga pikalt - ehk tulevikus on mahti pikemalt kirjutada.